Kaeluspapagoi ei ole häbelik papagoi, nad on üpris julged, vahest ka hulljulged. Kui midagi neile pähe kargab siis nad ka seda teevad. Nad on väga elavad linnud, naudivad vabadust ja tahavad palju lennata kuna neil on väga pikk saba ja tiivaulatus. Nende koduriigiks on India, kus nad on kui vareste eest, sest tekitavad palju kahju põllumeestele ja saagile. Neid leidub väga paljudes ka teistes riikides, nad on üpris külmakindlad linnud. Isaslinnul tekib esimese 2 aasta jooksul must rõngas kaela ümber, sellest tuleneb ka nende nimetus. Emastel seda kaelust ei tule, seega esimese kahe aasta jooksul on raske aru saada, kas tegemist on emase või isase linnuga kuna nad alguses näevad kõik samasugused välja. Looduses on nad üleni rohelised ja erksa punase nokaga. Tänapäeval on aretatud neid igast värve seega on olemas nii siniseid, kollaseid, halle, valgeid kui ka muid kirjusid. Need linnud võivad elada päris kaua kuni 30 aastat.

Omanik peab olema väga pühendunud, et hakkama saada selle temperamentse linnuga, kes nõuab taltsutamiseks palju tähelepanu ja kannatlikkust.

Kuna nad on väga elavad ja isepäised siis on neid raske taltsutada, eriti algajatel seega kui soovite esimeseks linnuks kaeluspapagoid siis mina soovitan hoolikalt järele mõelda, kas olete valmis selliseks linnuks, kes võib olla natuke isekas ja vahest isegi tujukas? Väikestele lastele ma seda lindu ei soovita. Nad on üpris tundlikud linnud, tahavad palju tegevust, lammutamist ja mänguasju just eriti puurist väljas. Pika saba tõttu vajavad nad suurt puuri, isegi suuremat kui tavaliselt, mis on lubatud keskmistel papagoidele. Neil on suhteliselt meeldib hääl, teevad palju huvitavaid helisid või isegi pudikeelt, mida on armas kuulata. Paar korda päevas võivad nad teha ka päris kisa, mis võib olla kõrvulukustav. Seega kui teil on naabrid siis tasuks nendega arvestada. 

Kui võtta noor lind, kellega olete saavutanud hea suhtluse, siis on nad võimelised õppima mitmeid sõnu, muutuvad mänguliseks ja üritavad teie tähelepanu püüda. Kui nad ükskord rääkima õpivad siis tavaliselt nad vait ei jää, kogu aeg lobisevad, seega olge ettevaatlikud, mis sõnu te neile õpetate. Nad on osavad ukseavajad, seega olge ettevaatlikud, minul kui paljudel teistel on seda juhtunud ja pärast seda olen pidanud uksi pidevalt kinni siduma. Neil on ka väga hea isu, armastavad värsket süüa. Minu kaelused on alati kogu värske ära söönud ja alles hiljem läinud seemnete kallale.

Üks teema mida ma veel rõhutada tahaks on see, et need linnud ei sobi teiste liikidega kokku. Neil on alati kombeks minna teiste lindude juurde ja neid rünnata, kas või läbi puurivõre varbaid näksata või muud moodi neid vigastada. Mul on endal olnud kogemus, kus üks mu kaelustest ründas viirpapagoisid läbi puurivõre ja nad said päris korralikult viga. Kui soovite eri liiki linde pidada siis alati eraldi puurides. On olnud olukordi, kus nad saavad ideaalselt läbi aga enamus kaelustel käib peas ikka mingi aja tagant klõps läbi, kus nende tuju täielikult muutub. Seda juhtub eriti suguküpseks saanud lindudel, eriti emased sest emased on selle liigi puhul kõige agressiivsemad. Mõned emased ei pruugi üldse oma liigikaaslasega läbi saada, kuna nad on hormonaalsed. Päris looduses nad ühe partneriga igavesti ei ela vaid vahetavad tihti paarilist, seega kodustes tingimustes ühte paari on raske pidada, kui just pole tibust peale koos elanud ja üksteisega harjunud. See kõik sõltub sellest, mis keskkonnas lind kasvanud on. Suurtes välismaa aviaariumites on neil tingimused paremad ja paarilise valik suurem, sest neid peetakse tavaliselt suurtes puurides mitmekesi ja neil on oma vabavoli, kus pesitseda ja kellega. Meil kodustes tingimustes on seda neile väga raske pakkuda. Kaeluse kasvatajaid Eestis peaaegu polegi, kellel reaalselt tibusid saaks. Isased on leebemad ja võib olla isegi mängulisemad. Kui tahetakse võtta kaks kaelust siis pigem soovitaks võtta kaks isast, sest siis on suurem tõenäosus, et saavad paremini läbi. Aga minu kogemus on näidanud, et kui lind olnud juba mõned aastad üksi siis ta pigem ei lepi uue paarilisega. Pigem noorem ja kogenematum lind saab teisega paremini läbi, sest ta pole jõudnud veel päris areneda ega oma iseloomu kujundada.

Söövad keskmistele mõelnud papagoide toitu.